Üliõpilased ajakirjandusest
“Meil ei ole ajateenistuse pikendamisest pääsu,” ütles eile Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Ühtegi pikemat selgitust selle väite juurest aga ei leia, millist rohkemat kasu 12 või 18 kuud annaksid kui praegused võimalused.
Tudengite vaatest oleks tegemist ohtliku sammuga, mis seaks enamjaolt meessoost (potentsiaalsed) tudengid veelgi ebavõrdsemasse seisu kui praegu.
Levinud on praktika, et noored astuvad kõrgkooli sisse ning võtavad mingil hetkel ajateenistuse läbimiseks akadeemilise puhkuse. Tavaliselt võetakse see puhkus kohe esimesel aastal ehk käiakse ajateenistuses ära ning asutakse siis õppima. 8 või 11 kuud mahub akadeemilise puhkuse sisse kenasti, et üks õppeaasta hiljem tulla ning siis värskelt lehelt alustada. Kui ajateenistus kestaks 12 või lausa 18 kuud, siis on tõenäosus, et inimene kõrgkooli ei jõua, palju suurem. On ju teada, et mida suurem paus õpingutesse jääb, seda keerulisem on taas alustada. Samuti peaks ümber vaatama kõrgharidust reguleerivad õigusaktid, mis hetkel lubavad akadeemilist puhkust ajateenistuse läbimiseks võtta kuni üheks aastaks.
Ajateenistuse eesmärgid on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul peaks omandatama põhiteadmised riigikaitsest. Kaitseväe Akadeemia pakub aga sõjalise juhtimise rakenduskõrgharidust kolme aastaga – siinkohal tekib küsimus, kas kolmandiku või pea poole sõjalise kõrghariduse omandamisega võrdne aeg sisaldab endas vaid põhiteadmisi?
Loomulikult annab kindralleitnandi idee praegusel ajal signaali, et riigikaitsel on suurem kaal kui haridusel. Peab aga tõdema (mitte üldse riigikaitse väärtust alahinnates), et haritud inimesed on samuti nii lihtsamatel ja kui keerulisematel aegadel ühiskonnale suur väärtus. Võiks küsida ja kaaluda, kas hariduse (osaline) ohverdamine riigikaitsele täidaks oma eesmärki või ei kaalu siiski saadav kasu üle hariduse omandamist?
Kas me oleme aga kindlad, et praegune süsteem ajateenistuse läbimiseks on kõige efektiivsem? Ehk oleks variant vaadata otsa praegusele süsteemile, kus peale sõduri baaskursuse läbimist on võimalus peaaegu et igal nädalavahetusel küsida väljaluba – see teeb kogu teenistuse peale kokku omajagu päevi, mida võiks mingis ulatuses efektiivselt ära kasutada? Ka ajateenistuses käinud inimesed on nentinud, et kogu aega oleks võimalik efektiivsemalt kasutada. Küll aga on üliõpilased üldiselt rahumeelne ja konstruktiivne grupp, keda aruteludesse kaasata: kuulaksime hea meelega kindralleitnant Heremi mõtteid, miks ta peab vajalikuks ajateenistuse aega pikendada ja millistena näeb tema mõjusid kõrghariduse omandamisele.